16. detsember 2020
Artikkel on esmalt ilmunud ajakirjas Edasi.
On sul hetk, kas saame korraks rääkida? Ilmselt oleme neid küsimusi küsinud ise ja kuulnud kaaslasi neid küsimas – mõtestamata isegi, mida küsija sellega tegelikult mõtles.
Usun, et meie kõigi siiras soov on, et meid ära kuulataks, aga veelgi tähtsam on see, et meid mõistetaks. Kui soovime oma muret või dilemmat kellegagi jagada, siis otsib meie teadvus ja ka alateadvus kedagi, kes meid mõistaks. Me tahame kinnitust oma mõtetele ja lisaks ka seda, et keegi aitaks meil iseennast mõista ja seeläbi areneda. Meil on asjadest oma arusaamine ja nägemus, kuidas on õige, kuid paraku ei pruugi see teistele näida samamoodi.
Seni, kui mingi mõte, dilemma või väljakutse meie peas ringi käib, häirides meie und, on keeruline jõuda äratundmiseni ja otsustada, mida teha. Käesoleva aja üks mõnusamaid mõtlejaid Charles Handy on oma suurepärases raamatus “21 Letters On Life And Its Challenges” kenasti tõdenud: “Kuidas ma tean, mida ma mõtlen, kui ma ei ole seda kuulnud.”
Meie mõtted võtavad kindla kuju, kui oleme need endale – veel parem kellelegi teisele – kõva häälega välja öelnud. Siis saab see mõte päriselt meie omaks isegi siis, kui see meile ei meeldi.
Iiri novellist Paul Murray on öelnud: “Kui meil antakse valida karmi tõe või väikese vale vahel, valime alati väikese vale.” Selleks, et väikese valega mitte suurde jamasse jõuda, on meil kõigil vaja kedagi, kellele me hea käekäik päriselt korda läheb ja kes aitab meil mõista väikeste valede suurt mõju.
Kõige tähtsam on kohal olla ja kuulata – selleks, et mõista, mitte selleks, et vastata. Kuulame ka vaikust. Kui laseme inimestel rääkida ja oleme nende loost huvitatud, räägivad nad seda, mida neil polnud plaanis iseendale tunnistada, veel vähem kellelegi rääkida. Teadlik kuulamine loob eeldused mõistmiseks.
Uuringud (Julian Treasure) tõdevad, et tavasuhtluses me kuulame 60% ajast, kuuleme aga vaid 25% sisust. Heade ja omast arust tarkade inimestena oleme me sellise sisendi põhjal valmis andma hinnanguid ja soovitusi, mida rääkija peaks tegema, sest meil on ju kogemus ja me teame. Eriti sage on selline käitumisstiil “suurte juhtide” puhul, sest hea juht on ju see, kel on vastused igale küsimusele ja väljakutsele – seepärast ongi nad valitud välja täitma seda tähtsat rolli.
Mõeldes tänasele poliitilisele ruumile, teeb tõeliselt kurvaks, et oskus kuulata on täielikult minetatud – on ainult üks tõde, minu tõde, ja näib, et tähtis on seda kuulutada maksimaalselt valju hääle ja lihtsa (labase) keelega, nii et iga loll (valija) ka aru saaks.
Tänan, ei taha kuulata ja ei kuula – merekohin ja metsamüha on märksa sisukam, sest annab meile ruumi olla ja tunda end osana tervikust.
Tahtes olla huvitav, kipume rääkima ruumi endast täis – sõpru võidame me endale aga siis, kui oleme rääkijast huvitatud. Tõelist kuulamist takistab meie hõivatus, eelarvamused, huvipuudus, hinnangud, soov tuua ennast keskmesse, soov anda nõu ja jagada samalaadsest kogemust.
Kuulamine tähendab aga tähelepanu, huvi, hoolivust, tunnustamist, valideerimist ja eelkõige empaatiat.
Rahvusvahelises uuringus, kus uuriti väga erineva temperamendiga inimesi, tõdeti, et me sekkume teise inimest juttu keskmiselt 13 sekundi jooksul. Soov leida pilu, kust võimalusel sisse tungida, et oma tõde kuulutada, minetab võimaluse ise midagi uut teada saada.
Üks taibukas juht võttis koolituselt kaasa mõtte kuulata oma töökaaslasi ilma vahele segamata vähemalt 3 minutit. Mõne aja pärast jagas ta oma kogemust: “Mul on väga terased poisid ja tüdrukud, aga ma ei ole neid kunagi päriselt kuulanud.”
Me harjutame laulmist, joonistamist, tennist, aga mitte kuulamist, sest me millegipärast arvame, et see pole oskus, vaid isikuomadus.
Hakkame pihta kokkulepetest ja harjutamisest oma lähedaste ja töökaaslastega: kuulame 1–3 minutit, enne kui sekkume, ja seejärel kuulatakse ka meid 1–3 min. Uskuge mind, suhted inimestega meie ümber muutuvad oluliselt mõnusamaks, sest me oleme loonud eeldused mõistmaks ja olemaks mõistetud.
Vaikuses ja varjus on rohkem kui müras ja valguses – kuulame algatuseks jõuluvaikust!
