17. märts 2021
Artikkel on esmalt ilmunud ajakirjas Edasi.
Kogenud juhiks saab pidada seda, kes on vähemalt kahest kriisist eluga välja tulnud. Finantskriisi on enamus meist unustanud, aga tervisekriisist alles otsime väljapääsu.
Parimat – ilmselt ka karmimat – õppetundi meile kõigile on ilmselt raske välja mõelda ja taaskord tuli see sealt, kus me seda oodata ei osanud. Nii nagu tublid kindralid valmistuvad aktiivselt eelmiseks sõjaks, hiilib vaenlane meile ligi ikka sealt, kus teda kõige vähem ootame. Kui soovida siin otsida midagi head, siis ühine vaenlane on parim ühendaja ja kriisis tulevad välja need liidrid, kes ei kaota pead ning suudavad jääda adekvaatseks. Piiratud võimaluste juures peab olema leidlik ja omama sõpru, sest kõik saavad aru, et üksi ja eraldi pole võimalik head tulemust saavutada.
Kriisijuhtimine ei ole valik hea ja halva vahel, vaid seisneb selles, kas me suudame vältida halva veel halvemaks minemist. Theodore Roosevelt on öelnud: “Parim on teha õige otsus, teine võimalus on teha vale otsus ja kõige hullem on üldse mitte otsustada.”
Juhtide roll ja kohustused on oluliselt muutunud. Nende põhifookus ei ole niivõrd innovatsioonil, kasvul ja turuosal, vaid kulude kokkuhoiul, likviidsusel ja oma meeskonna hoidmisel. Me oleme head asjades, mida me pidevalt teeme, ja loodetavasti oleme suutnud õppida ka vigadest, sest vead ja ebaõnnestumised on iga protsessi osa. Kriisi või uudsesse olukorda sattudes puudub meil kogemus, kuid samal ajal suureneb vastutus ning see hirmutab, paneb kahtlema ja lükkab otsust edasi, sest soovime saada täiendavat informatsioon ja kindlust (et otsus oleks õige). Ent karm tõde on see, et aega ei ole ja kuskilt pole võtta ka otsustamiseks vajalikku kontrollitud infot. Tahaks vastutuse eest põgeneda, aga sa oled juht ja kõik ootavad otsust SINULT!
Uurinud 21 000 juhtimismeeskonda, on gHSMART-i tiim välja toonud 4 käitumismustrit, mis on olulised kriisis hakkama saamiseks ja mida coach‘id käsitlevad koos juhtidega, et nende langetatud otsused oleksid läbimõeldud ja adekvaatsed vastavalt olukorrale.
1. Kiirus on tähtsam kui perfektsus
Situatsioon ja info muutub tundidega, oluline on eristada oluline ebaolulisest ja teha veenev otsus. Konsensuse otsimiseks pole aega ja tihtipeale põhjalik analüüs pärsib õigeaegse otsuse tegemist. Keskendu kõige olulisemale ning kehtesta lihtne ja konkreetne protsess otsuseni jõudmiseks. Nimeta otsustajad, tee käsuliinid ja vastutus hästi selgeks. Defineeri prioriteedid, tee kompromisse. Innusta tegudele ja ära karista eksimuste eest.
2. Julge kohanemine
Tunnista kiirelt ja julgelt, mida sa ei tea – kaasa parimad teadmised erinevatest allikatest. Otsusta, mida mitte teha. Unusta eilsed stsenaariumid, sest need täna enam ei tööta. Suurenda sidet eesliiniga, tunneta olukorda rindel ja vaata süsteemselt kogu ökosüsteemi.
3. Usaldusväärne elluviimine
Võta vastutus ka nende asjade eest, mida sa praktiliselt ei saa kontrollida. See fokuseerib, liidab tiimid ühiste eesmärkide nimel ja kutsub ka teisi vastutama. Jälgi ja keskendu päeva ning nädala eesmärkidele, mida ei saa olla rohkem kui 5. Jaga saadud infot – nii edu kui ka vajakajäämisi – süsteemselt ja sageli oma kaaskonnaga. Hoolitse oma hea konditsiooni eest, heas vormis olles on töövõime hea ning otsused terased.
4. Siduv kaasamine
Hool oma kaaslaste ja nende töövõime pärast on juhile kriisis esmatähtis. Suhtle inimestega individuaalselt. Küsi ja paku abi. Ära kaota kliendifookust. Märka ja võimenda positiivseid uudiseid, tunnusta kangelasi. Hoia segases olukorras maksimaalselt selgust – inimesed vaatavad kindluse saamiseks ja tunnetamiseks sinu otsa. Kui sinus on usku, lootust ja meelekindlust, siis see võimendub ja pakub toetuspunkti – kui ei, siis ära looda imele.
Lootus, et kui ei otsusta, siis ka ei vastuta, pole määratud täituma. Juht peab otsustama ja ka vastutama, eriti kriisis.
